1. Peatükk: Armeede vaatlemine Kurukṣetra lahinguväljal

Bhagavad-gītā nii nagu see on


BG 1.1: Dhṛtarāṣṭra küsis: Oo, Sañjaya, mida tegid minu pojad ja Pāṇḍu pojad pärast seda, kui nad olid võitlemisplaanidega kogunenud palverännakute paika Kurukṣetrasse?

BG 1.2: Sañjaya vastas: Oo, kuningas, näinud Pāṇḍu poegade armeed ühtselt üles rivistatuna, läks kuningas Duryodhana oma õpetaja juurde ja lausus järgmised sõnad.

BG 1.3: Oo, mu õpetaja, vaata seda suurt Pāṇḍu poegade armeed, mille on niivõrd oskuslikult üles rivistanud sinu andekas õpilane, Drupada poeg.

BG 1.4: Selles armees on palju kangelaslikke vibumehi, kes on võitluskunstis võrdsed nii Bhīmaga kui ka Arjunaga: suuri sõdalasi nagu Yuyudhāna, Virāṭa ja Drupada.

BG 1.5: Seal on ka sellised suured, kangelaslikud ja võimsad sõdalased nagu Dhṛṣṭaketu, Cekitāna, Kāśirāja, Purujit, Kuntibhoja ja Śaibya.

BG 1.6: Seal on võimas Yudhāmanyu, väga tugev Uttamaujā, Subhadrā poeg ja Draupadī pojad. Kõik need sõjamehed on vägevad vankrisõdalased.

BG 1.7: Lihtsalt informeerimaks sind, oo, parim brāhmaṇate hulgast, luba mul aga rääkida ka erakordselt võimekatest väejuhtidest minu armee eesotsas.

BG 1.8: Siia kuuluvad sellised isiksused nagu Te ise, Bhīṣma, Karṇa, Kṛpa, Aśvatthāmā, Vikarṇa ja Somadatta poeg Bhūriśravā, kes kõik on lahingutes alati võidukad olnud.

BG 1.9: Siin on veel palju teisi kangelasi, kes on valmis minu nimel oma elu andma. Kõik nad on sõjateaduses kogenud ning kõik nad on rikkalikult varustatud mitmesuguste relvadega.

BG 1.10: Meie jõud on mõõtmatu ning me oleme vanaisa Bhīṣma poolt täielikult kaitstud, samas kui Pāṇḍavate jõud, mida kaitseb hoolikalt Bhīma, on piiratud.

BG 1.11: Nüüd, kui te seisate strateegia kohaselt teile määratud kohtadel, kust te astute ühisesse ründerivisse, peate te kõik toetama vanaisa Bhīṣmat igal võimalikul viisil.

BG 1.12: Seejärel võttis Bhīṣma, Kuru dünastia vägilaslik esiisa, võitlejate vanaisa, oma merikarbi ja puhus seda väga valjult. Ta tõi kuuldavale lõvi möirge sarnase heli, mille üle Duryodhana väga rõõmustas.

BG 1.13: Pärast seda kõlasid äkitselt kõik merikarbid, trummid, viled, pasunad ja sarved ning heli, mis nad üheskoos tekitasid, oli kõrvulukustav.

BG 1.14: Vastaspoolelt puhusid Kṛṣṇa ja Arjuna, kes istusid suures, valgete hobuste poolt veetavas sõjavankris, omakorda oma transtsendentaalseid merikarpe.

BG 1.15: Jumal Kṛṣṇa puhus Oma merikarpi, mis kandis nime Pāñcajanya; Arjuna puhus oma, mis kandis nime Devadatta ning ablas õgard ja vägilastegude sooritaja Bhīma puhus oma võimsat merikarpi, mis kandis nime Pauṇḍra.

BG 1.16-18: Kuningas Yudhiṣṭhira, Kuntī poeg, puhus oma merikarpi Anantavijayat ja Nakula ning Sahadeva puhusid oma merikarpe Sughoṣat ja Maṇipuṣpakat. Võimas ambur Kāśī kuningas, suur sõdalane Śikhaṇḍī, Dhṛṣṭadyumna, Virāṭa, võitmatu Sātyaki, Drupada, Draupadī pojad ja teised, nagu tugevakäeline Subhadrā poeg, oo, mu kuningas — kõik nad puhusid oma merikarpe.

BG 1.19: Kõikide nende erinevate merikarpide puhumisest tõusis suur lärm ning levides nii taevas kui maal, purustas see vibratsioon Dhṛtarāṣṭra poegade südamed.

BG 1.20: Sel ajal võttis Pāṇḍu poeg Arjuna Hanumāni kujutavat lippu kandvas vankris istudes oma vibu ja valmistus sellest nooli laskma. Näinud Dhṛtarāṣṭra poegade ülesrivistatud armeed, oo, mu kuningas, lausus Arjuna Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.

BG 1.21-22: Arjuna ütles: Oo, eksimatu, palun juhi mu sõjavanker kahe armee keskele, nii et ma saaksin näha, kes on tulnud siia soovidega lahingusse astuda ning kellega tuleb mul selles suures lahingus heidelda.

BG 1.23: Luba mul näha neid, kes on tulnud siia võitlema soovides valmistada headmeelt kurjade kavatsustega Dhṛtarāṣṭra pojale.

BG 1.24: Sañjaya ütles: Oo, Bharata järglane, seejärel juhtis Jumal Kṛṣṇa Arjuna palve kohaselt parima sõjavankri kahe armee keskele.

BG 1.25: Bhīṣma, Droṇa ja kõigi teiste maailma valitsejate juuresolekul lausus Jumal: Oo, Pārtha, vaata vaid kõik Kurusid, kes on siia kogunenud!

BG 1.26: Seal võis Arjuna kahe vastaspoole armeede ridades näha oma isasid, vanaisasid, õpetajaid, emapoolseid onusid, vendi, poegi, pojapoegi, sõpru ning samuti oma äiasid ja heasoovijaid.

BG 1.27: Kui Kuntī poeg Arjuna nägi kõiki neid lähedasemaid ja kaugemaid sõpru ja sugulasi, valdas teda kaastunne ning ta lausus järgmist.

BG 1.28: Arjuna ütles: Mu kallis Kṛṣṇa, nähes oma sõpru ja sugulasi sellises võitlusvaimus praegu minu ees seismas, tunnen ma, kuidas mu ihuliikmed värisevad ja suu kuivab.

BG 1.29: Värinad läbivad kogu mu keha, mu ihukarvad tõusevad püsti, minu vibu Gāṇḍīva libiseb mul käest ning mu nahk põleb.

BG 1.30: Ma ei suuda enam siin seista. Mu pea käib ringi ja ma olen enesevalitsemist kaotamas. Oo, Kṛṣṇa, deemon Keśī tapja! Kõik, mida ma näen, ennustab vaid õnnetust.

BG 1.31: Ma ei mõista, mis kasu võiks tõusta oma sugulaste tapmisest selles lahingus, ning samuti, mu kallis Kṛṣṇa, ei saa ma soovida endale seeläbi mingit võitu, kuningriiki ega õnne.

BG 1.32-35: Oo, Govinda, mis kasu on meile kuningriigist, õnnest või elust endastki, kui kõik need, kelle jaoks me võime seda kõike soovida, on nüüd rivistunud siia lahinguväljale? Oo, Madhusūdana, nüüd, mil õpetajad, isad, pojad, vanaisad, emapoolsed onud, võõrasisad, pojapojad, naiste vennad ja kõik teised sugulased seisavad minu ees ja on valmis loobuma oma elust ja varandusest, miks peaksin ma tahtma neid tappa, isegi kui nad vastasel juhul tapaksid mind? Oo, kõigi elusolendite alalhoidja, ma pole valmis nendega võitlema, ka mitte kolme maailma, rääkimata siis Maa nimel. Mis rõõmu saab meile pakkuda Dhṛtarāṣṭra poegade tapmine?

BG 1.36: Me sooritame pattu, tappes need kurjategijad. Seepärast pole õige tegu tappa Dhṛtarāṣṭra poegi ja oma sõpru. Oo, Kṛṣṇa, õnnejumalanna abikaasa, mida me küll selle läbi saavutaksime ning kuidas võiksime me omaenese sugulaste tapmise läbi õnnelikuks saada?

BG 1.37-38: Oo, Janārdana, ehkki need inimesed, kelle südamed on vallutanud ahnus, ei pea oma suguvõsa tapmist ega sõpradega tülitsemist vääraks, miks peaksime meie, kes me mõistame, et oma suguvõsa hävitamine on kuritegu, langema nende patutegude sooritamisse?

BG 1.39: Dünastia hävitamisega kaovad ka igavesed suguvõsa traditsioonid ning sel viisil langevad allesjäänud pereliikmed usupõlgusse.

BG 1.40: Kui usupõlgus saab suguvõsas valdavaks, oo, Kṛṣṇa, muutuvad suguvõsa naised ebapuhtaks ning naissoo allakäigu tulemusena, oo, Vṛṣṇi järeltulija, sünnib soovimatu järelsugu.

BG 1.41: Soovimatu rahvastiku juurdekasv toob kindlasti kaasa põrguliku elu nii suguvõsale kui ka suguvõsa traditsioonide hävitajaile. Selliste rikutud suguvõsade esiisad langevad samuti, sest toidu ja vee pakkumine neile lakkab täielikult.

BG 1.42: Suguvõsa traditsioonide hävitajate kuritahtlike tegude läbi, mis lasevad sündida soovimatutel lastel, muutuvad igasugune ühiskonna ülesehitus ja kõik perekondade heaolule suunatud programmid kasutuks.

BG 1.43: Oo, Kṛṣṇa, inimeste alalhoidja, ma olen õpilasjärgnevusahela kaudu kuulnud, et need, kes hävitavad suguvõsa traditsioonid, lähevad igaveseks põrgusse.

BG 1.44: Oh kui kummaline see on, et me valmistume sooritama suuri patte! Juhituna soovist nautida kuninglikku õnne, kavatseme me tappa omaenda sugulasi.

BG 1.45: Oleks parem kui Dhṛtarāṣṭra pojad, relvad käes, tapaksid mu, relvitu ja vastupanutu, siinsamas lahinguväljal.

BG 1.46: Sañjaya ütles: Öelnud lahinguväljal need sõnad, heitis Arjuna oma vibu ja nooled kõrvale ning istus murest murtuna sõjavankrile.