BG 13.1-2: Arjuna ütles: Oo, mu kallis Kṛṣṇa, ma tahaksin teada saada
prakṛtist [loodusest], puruṣast [nautijast], tegevusväljast ja tegevusvälja
tundjast ning samuti teadmistest ning teadmiste objektist.
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Seda keha, oo, Kuntī poeg, nimetatakse
tegevusväljaks, ning seda, kes seda keha tunneb, nimetatakse tegevusvälja
tundjaks.
BG 13.3: Oo, Bharata järglane, tea, et ka Mina olen keha tundja, kuid Ma
viibin kõikides kehades. Keha ja selle tundja mõistmist nimetatakse
teadmisteks. Selline on Minu seisukoht.
BG 13.4: Nüüd kuula, palun, Minu lühikest kirjeldust sellest
tegevusväljast — sellest, milline see on, kuidas see muutub, millest see
on sündinud, kes on selle tegevusvälja tundja ning kuidas ta seda tegevusvälja
mõjutab.
BG 13.5: Paljud targad on selgitanud neid teadmisi tegevusväljast ja
selle tundjast erinevates vedalikes kirjutistes. Koos põhjuste ja tulemuste
vaheliste seoste selgitusega on sellel teemal eriti üksikasjalikult kõneldud
"Vedānta-sūtras".
BG 13.6-7: Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt
ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus,
materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus — kõik see
moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.
BG 13.8-12: Alandlikkus; kõrkusetus; vägivallast hoidumine; sallivus;
lihtsus; tõelise vaimse õpetaja poole pöördumine; puhtus; vankumatus;
enesekontroll; meelelist naudingut pakkuvatest objektidest loobumine; vale ego
puudumine; sünni, surma, vanaduse ja haiguste koleduse tajumine; kiindumuste
puudumine; sõltumatus seostest laste, naise, kodu ja muu sellega seonduvaga;
mõistuse tasakaalu säilitamine nii meeldivate kui ebameeldivate sündmuste
korral; pidev ja puhas Minule pühendumine; püüdlus elada üksildases kohas;
irdumine üldisest inimmassist; eneseteadvustamise olulisuse tunnistamine ning
Absoluutse Tõe filosoofiline otsimine — selle kõik kuulutan Ma
teadmisteks, ning kõik ülejäänu on üksnes teadmatus.
BG 13.13: Nüüd selgitan Ma sulle seda teadmiste objekti, mida mõistes
võid sa maitsta igavikku. Algusetu ja Minule alluv Brahman, vaim, asetseb
väljaspool selle materiaalse maailma põhjuseid ja tagajärgi.
BG 13.14: Kõikjal on Ta käed ja jalad, Tema silmad, pead ja näod ning
kõrvad. Sel moel eksisteerib Ülihing, läbides kõike.
BG 13.15: Ülihing on kõikide meelte algne läte, ometigi on Ta Ise ilma
meelteta. Samuti on Ta vaba kiindumustest, ehkki Ta on kõikide elusolendite
alalhoidja. Ta on kõrgemal materiaalse looduse guṇadest ning samal ajal on Ta
kõikide nende guṇade valitseja.
BG 13.16: Kõrgeim Tõde eksisteerib nii kõikide liikuvate ja liikumatute
elusolendite sees kui ka neist väljaspool. Kuna Ta on peenekoeline, pole Teda
võimalik materiaalsete meeltega näha või tunda. Ehkki Ta on väga kaugel eemal,
on Ta alati kõikide lähedal.
BG 13.17: Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei
ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on
kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka
häving ja areng.
BG 13.18: Tema on kõikide valgusallikate valguse allikas. Ta asub
väljaspool mateeria pimedust ning on mitteavaldunud. Ta on nii teadmised,
teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk. Ta asetseb igaühe südames.
BG 13.19: Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha],
teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi
lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.
BG 13.20: Tuleb mõista, et materiaalne loodus ja elusolendid on
algusetud. Nende muundumised ja mateeria erinevad avaldumisvormid on sündinud
materiaalsest loodusest.
BG 13.21: Öeldakse, et loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja
tagajärgede tekitaja, samas kui elusolend on erinevate kannatuste ja naudingute
põhjustaja selles maailmas.
BG 13.22: Sedasi elab elusolend materiaalses looduses, nautides looduse
kolme guṇat, ning selle põhjuseks on tema kokkupuutumine materiaalse loodusega.
Niiviisi kohtab ta elu erinevate liikide seas head ja halba.
BG 13.23: Ometigi on selles kehas ka teine, transtsendentaalne nautija,
kes on Jumal, kõige kõrgeim omanik, ning Ülihingena tuntud valvaja ja lubaja.
BG 13.24: See, kes mõistab seda filosoofiat materiaalsest loodusest,
elusolendist ja looduse guṇade vastastikusest mõjust, saavutab kindlasti
vabanemise. Ükskõik, milline on tema praegune positsioon, ei pea ta enam uuesti
sündima.
BG 13.25: Mõned tajuvad Ülihinge oma südames meditatsiooni läbi, teised
teadmisi arendades, kolmandad töötades, ihaldamata maitsta oma töö vilju.
BG 13.26: On ka neid, kes hakkavad teenima Kõrgeimat Isiksust, olles
kuulnud Temast teistelt, ehkki nad ise ei oma põhjalikke vaimseid teadmisi.
Kuna neil on kalduvus kuulata teadmisi autoriteetsetest allikatest, ületavad
nemadki sünni ja surma tee.
BG 13.27: Oo, Bhāratate juht, tea, et kõik, mida sa näed eksisteerivat,
olgu see siis liikuv või liikumatu, on üksnes tegevusvälja ja tegevusvälja
tundja vaheline ühend.
BG 13.28: Tõeliselt näeb see, kes näeb, et Ülihing saadab individuaalset
hinge alati kõikides kehades, ning kes mõistab, et ei hävivas kehas viibivat
hinge ega Ülihinge pole kunagi võimalik hävitada.
BG 13.29: See, kes näeb, et Ülihing viibib ühtemoodi igas elusolendis, ei
lase end mõistusel eksitada. Seepärast saavutab selline inimene
transtsendentaalse sihtkoha.
BG 13.30: Tõeliselt näeb see, kes näeb, et kõikide tegevuste sooritaja on
materiaalse looduse poolt loodud keha, ning et isiksus ise ei tee tegelikult
midagi.
BG 13.31: Kui arukas inimene ei erista elusolendeid enam nende
materiaalsete kehade alusel ja näeb, kuidas need olendid on levinud kõikjale,
jõuab ta Brahmani kontseptsioonini.
BG 13.32: Need, kes omavad nägemust igavikulisusest, näevad, et hävimatu
hing on transtsendentaalne, igavene ning materiaalse looduse guṇadest kõrgemal
seisev. Oo, Arjuna, hoolimata kokkupuutest materiaalse kehaga, ei tee hing
tegelikult midagi ega satu ka ahelaisse.
BG 13.33: Kuna taevas on olemuselt peenekoeline, ei segune see mitte
millegagi, ehkki on kõikeläbiv. Samamoodi ei pea Brahmani nägemuse saavutanud
hing end kunagi oma kehaks, ehkki ta on selle asustaja.
BG 13.34: Oo, Bharata poeg, samamoodi nagu Päike valgustab üksinda kogu
universumit, valgustab kehas asetsev elusolend kogu keha teadvusega.
BG 13.35: Need, kes näevad teadmistest valgustatud silmadega erinevust
keha ja keha tundja vahel ning kes mõistavad samuti materiaalse looduse
köidikuist vabanemise protsessi, saavutavad kõrgeima eesmärgi.