BG 16.1-3: Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Kartmatus, oma eksistentsi
puhastamine, vaimsete teadmiste arendamine, heategevus, enesekontroll,
ohverduste sooritamine, "Vedade" uurimine, askeetlikkus, lihtsus, vägivallast
hoidumine, tõearmastus, vabadus vihast, loobumuslikkus, rahulikkus, teiste
vigade otsimisest hoidumine, kaastunne kõikide elusolendite vastu, vabadus
ahnusest, leebus, tagasihoidlikkus, vankumatu sihikindlus, jõulisus, võime
andestada, meelekindlus, puhtus ning vabadus kadedusest ja
austusihast — oo, Bharata poeg, need on transtsendentaalsed omadused, mis
kuuluvad jumalakartlikele inimestele, kellel on jumalik loomus.
BG 16.4: Uhkus, ülbus, kõrge enesehinnang, viha, kalkus ja
teadmatus — oo, Pṛthā poeg, need omadused kuuluvad neile, kellel on
deemonlik loomus.
BG 16.5: Transtsendentaalsed omadused viivad vabanemiseni, samas kui
deemonlikud omadused aheldavad. Oo, Pāṇḍu poeg, ära muretse, sina oled sündinud
jumalike omadustega.
BG 16.6: Oo, Pṛthā poeg, selles maailmas on kahelaadseid loodud
olendeid. Ühtesid nimetatakse jumalikeks ning teisi deemonlikeks. Ma olen sulle
jumalikke omadusi põhjalikult selgitanud, nüüd kuula Minult ka deemonlikest
omadustest.
BG 16.7: Deemonlike omadustega inimesed ei tea, mida teha ja mida mitte.
Nendes ei leidu ei puhtust, õiget käitumist ega tõearmastust.
BG 16.8: Nad ütlevad, et see maailm on ebatõeline, aluseta ja valitseva
Jumalata. Nad ütlevad, et see on tekkinud seksuaalhimust ning et peale iha pole
maailmal ühtegi teist algpõhjust.
BG 16.9: Olles kaotanud enda ja oma arukuse, rakendavad deemonlikud
inimesed end sellistest järeldustest lähtuvalt õnnetust toovatesse hirmsatesse
tegevustesse, mille eesmärgiks on maailma hävitamine.
BG 16.10: Otsides varjupaika täitmatust ihast ning haaratuna ülbusest ja
võltsprestiizèist, tegutsevad sel moel illusioonis viibivad deemonid alati
ebapuhtalt ning on kiindunud ebapüsivasse.
BG 16.11-12: Nad usuvad, et meelte rahuldamine on inimtsivilisatsiooni
esmane vajadus. Seepärast vaevlevad nad elu lõpuni tohututes muredes. Olles
seotud sadade tuhandete himude võrku ning iha ja viha merre uppununa, koguvad
nad ebaseaduslike vahenditega endale raha meelelisteks naudinguteks.
BG 16.13-15: Deemonlik inimene mõtleb: "Täna on mul nii palju rikkusi ning
vastavalt oma plaanidele saan ma neid üha juurde. Täna kuulub mulle nii palju
ning mu varandus muutub tulevikus üha suuremaks ja suuremaks. Tema oli minu
vaenlane ning nüüd olen ma ta tapnud. Peatselt tapan ma ka kõik minu ülejäänud
vaenlased. Mina olen kõige valitseja, mina olen nautija. Ma olen täiuslik,
võimas ja õnnelik. Ma olen kõige rikkam inimene, ning mind ümbritsevad
aristokraatlikud sugulased. Pole kedagi teist, kes oleks sama võimas ja õnnelik
kui mina. Ma hakkan sooritama ohverdusi, ma hakkan tegema annetusi, ning sedasi
tunnen ma rõõmu." Säärasel moel on teadmatus sellised inimesed eksiteele
viinud.
BG 16.16: Olles sedasi erinevatest muredest segadusse aetud ning
illusioonide võrku langenud, kiinduvad nad liiga tugevalt meelelistesse
naudingutesse ning langevad alla põrgusse.
BG 16.17: Enesega rahulolevad, alati jultunud, eksitatud rikkusest ja
võltsprestiizèist, sooritavad nad vahel uhkelt ohverdusi, mis on seda vaid nime
poolest, järgimata mingeid reegleid.
BG 16.18: Olles eksitatud valest egost, jõust, uhkusest, ihast ja vihast,
kadestavad deemonid Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes asetseb nii nende endi kui
ka teiste elusolendite kehades, ning teotavad tõelist religiooni.
BG 16.19: Neid, kes on kadedad ja pahasoovlikud, madalaimad inimkonnas,
heidan Ma lakkamatult materiaalse eksistentsi ookeani, sündima erinevates
deemonlikes elu liikides.
BG 16.20: Oo, Kuntī poeg, sündides üha uuesti deemonlike eluliikide
hulgas, ei jõua nad kunagi Minuni. Järk-järgult vajuvad nad kõige
haletsusväärsemasse eksistentsi.
BG 16.21: Sellesse põrgusse viib kolm väravat: iha, viha ja ahnus. Iga
arukas inimene peaks need hülgama, sest vastasel juhul põhjustavad need hinge
mandumise.
BG 16.22: Oo, Kuntī poeg, inimene, kes on pääsenud nendest kolmest põrgu
väravast, sooritab eneseteadvustamisele juhtivaid tegusid ning jõuab sedasi aja
jooksul kõrgeima sihtkohani.
BG 16.23: See, kes heidab kõrvale pühakirjade korraldused ning tegutseb
meelevaldselt, ei saavuta ei täiuslikkust, õnne ega kõrgeimat eesmärki.
BG 16.24: Seepärast peab inimene pühakirjade ettekirjutuste põhjal
mõistma, mis on tema kohus ja mis mitte. Teades neid reegleid, peaks inimene
sellisel moel tegutsema, et ta võiks järk-järgult tõusta.