BG 3.1: Arjuna küsis: Oo, Janārdana, oo, Keśava, kui Sa väidad, et
arukuse arendamine on parem karmalistest tegevustest, miks tahad Sa siis, et ma
astuksin sellesse koletusse sõtta?
BG 3.2: Mu arukus on segaduses Sinu kahemõttelistest juhendustest.
Seepärast, palun, ütle mulle selgelt, milline toimimisviis on mulle kõige
kasulikum.
BG 3.3: Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Oo, pattudest vaba Arjuna, Ma
olen juba selgitanud, et eksisteerib kahte liiki inimesi, kes püüavad
teadvustada oma vaimset "mina". Ühed püüavad seda mõista empiirilistele
filosoofilistele spekulatsioonidele toetudes, teised aga pühendunud teenimise
läbi.
BG 3.4: Üksnes ettekirjutatud kohustuste täitmata jätmise läbi pole
võimalik vabaneda tegude järelmõjudest, nagu ka ainult loobumuse läbi pole
võimalik jõuda täiuslikkuseni.
BG 3.5: Igaüks on sunnitud abitult tegutsema vastavalt omadustele, mis
ta on omandanud materiaalse looduse guṇadelt, ning seetõttu ei saa mitte keegi
hetkekski hoiduda midagi tegemast.
BG 3.6: See, kes talitseb tegutsevaid meeli, kuid kelle mõistus on
endiselt keskendunud meelte ihaldusobjektidele, kahtlemata üksnes petab end
ning teda nimetatakse teesklejaks.
BG 3.7: Samas aga inimene, kes siiralt püüab mõistuse abil kontrollida
oma aktiivseid meeli ning teeb algust karma-joogaga [Kṛṣṇa teadvuses], vabana
kiindumustest, asub palju kõrgemal tasandil.
BG 3.8: Täida oma ettekirjutatud kohustusi, sest selline toimimisviis
on märksa parem kui tööst loobumine. Ilma tööta pole võimalik isegi oma
füüsilist keha alal hoida.
BG 3.9: Igat tööd tuleb sooritada ohverdusena Viṣṇule, sest vastasel
juhul seob töö elusolendit materiaalse maailmaga. Seepärast, oo, Kuntī poeg,
täida oma ettekirjutatud kohustusi Viṣṇu rahuldamiseks, sest sel viisil jääd sa
alati vabaks materiaalse maailma köidikuist.
BG 3.10: Loome alguses lõi kõikide olendite Jumal inimeste ja
pooljumalate generatsiooni koos Viṣṇu rahuldamiseks mõeldud ohverdustega ning
õnnistas neid, öeldes: "Olge õnnelikud selle yajña [ohverduse] abil, sest selle
sooritamine annab teile kõik, mida te vajate õnnelikuks eluks ning vabanemise
saavutamiseks."
BG 3.11: "Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning
sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema
heaolu."
BG 3.12: "Erinevate eluliste vajaduste rahuldamise eest vastutavad
pooljumalad annavad teile kõik tarviliku, kui nad on rahuldatud yajña
[ohverduse] sooritamise läbi. See aga, kes naudib selliseid ande, pakkumata
neid vastutasuks pooljumalatele, on kahtlemata varas."
BG 3.13: "Jumala pühendunud vabanevad kõikvõimalikest pattudest, kuna
nad söövad toitu, mida on esmalt pakutud Jumalale. Need aga, kes valmistavad
toitu isiklikuks meeleliseks naudinguks, söövad tegelikult ainult pattu."
BG 3.14: Kõik elavad kehad toituvad teraviljadest, mis kasvavad tänu
vihmale. Vihmasid kutsub esile aga yajña [ohverduse] sooritamine ning yajñat
sooritatakse ettekirjutatud kohustustest tulenevalt.
BG 3.15: "Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast
Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv
Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.
BG 3.16: Mu kallis Arjuna! See, kes ei järgi inimelus "Vedade" poolt
ette nähtud ohverduste tsüklit, elab kahtlemata elu täis pattu. Elades üksnes
meelte rahuldamiseks, elab selline inimene oma elu kasutult.
BG 3.17: Kuid see, kes on oma inimelu pühendanud eneseteadvustamisele
ning kes leiab eneseteadvustamise läbi täielikku rahuldust vaid iseeneses, ei
oma mitte mingeid kohustusi.
BG 3.18: Vaimse eneseteadvustamiseni jõudnud inimesel pole enam mingit
põhjust täita oma ettekirjutatud kohustusi ega ka vastavast tööst hoiduda.
Samuti ei pea ta enam sõltuma ühestki teisest elusolendist.
BG 3.19: Seega peaks inimene töötama kohusetundest, vabana kiindumusest
oma töö viljadesse, sest töötades ilma kiindumuseta jõuab ta Kõigekõrgemani.
BG 3.20: Kuningad nagu Janaka jõudsid täiuslikkuseni lihtsalt
ettekirjutatud kohustusi täites. Seepärast pead sa tegema oma tööd juba
ainuüksi inimeste õpetamiseks.
BG 3.21: Ükskõik, mida väljapaistev isiksus ka teeks, tavalised inimesed
kogu maailmas järgivad tema poolt näidatud eeskuju ja toimivad täpselt samal
viisil.
BG 3.22: Oo, Pṛthā poeg, kogu kolmes planetaarsüsteemis pole ühtegi
tööd, mida Ma peaksin tegema. Ma ei vaja mitte midagi ega tunne ka millestki
puudust — ja ometigi täidan Ma ettekirjutatud kohustusi.
BG 3.23: Sest kui Ma peaksin eales loobuma ettekirjutatud kohustuste
täpsest täitmisest, oo, Pārtha, järgiksid kõik inimesed kahtlemata Minu
eeskuju.
BG 3.24: Kui Ma ei täidaks ettekirjutatud kohustusi, variseksid kokku
kõik need maailmad. Sedasi saaksin Ma soovimatu järelkasvu põhjustajaks ning
hävitaksin kõikide elusolendite rahu.
BG 3.25: Teadmisteta inimene täidab oma kohustusi, olles kiindunud nende
resultaatidesse, õpetatud inimene teeb seda aga vabana kiindumustest, juhtimaks
inimesi õigele teele.
BG 3.26: Selleks, et mitte ajada segadusse rumalate inimeste mõistust,
mis on kiindunud ettekirjutatud kohustuste täitmise resultaatidesse, ei tohiks
õpetatud inimene ajendada neid tööst loobuma. Töötades pühendumuse vaimus,
tuleks tal pigem rakendada neid kõikvõimalikesse tegevustesse [mis on suunatud
Kṛṣṇa teadvuse järk-järgulisele arendamisele].
BG 3.27: Vale ego poolt segadusse aetud vaimne hing peab iseennast
tegevuste sooritajaks, kuigi tegelikult teostavad neid materiaalse looduse kolm
guṇat.
BG 3.28: Oo, tugevakäeline! See, kes teab Absoluutset Tõde, ei rakenda
end meelte teenimisse ega enese meelelisse rahuldamisse, eristades täpselt
pühendumuses sooritatud tööd resultaatide nimel sooritatud tööst.
BG 3.29: Materiaalse looduse guṇade poolt segadusse aetuna, rakendavad
teadmatuses viibivad inimesed end täielikult materiaalsetesse tegevustesse ja
kiinduvad neisse. Kuid need, kes on arukad, ei tohiks neid sellegipoolest
häirida, ehkki nende poolt täidetavad kohustused ei oma nende teadmatuse tõttu
kuigi suurt väärtust.
BG 3.30: Seepärast, oo, Arjuna, ära seisa ükskõikselt paigal, vaid astu
Mind täielikult teadvustades võitlusse. Pühenda kõik oma tegevused Mulle,
soovimata midagi omandada või kasu lõigata.
BG 3.31: Need inimesed, kes täidavad oma kohustusi vastavalt Minu
juhendustele ning kes järgivad Minu õpetust tugevas usus ja tõrkumata,
vabanevad karmaliste tegude köidikuist.
BG 3.32: Kuid neid, kes kadedusest ignoreerivad seda õpetust ega järgi
seda, tuleb pidada igasugustest teadmistest ilma jäänud inimesteks, petetuiks,
ning kõik nende püüdlused täiuslikkuseni jõuda lõpevad ebaõnnestumisega.
BG 3.33: Isegi teadmistega inimene käitub vastavalt oma loomusele, sest
igaüks järgib loomust, mille ta looduse kolmelt guṇalt on omandanud. Mis kasu
oleks selle allasurumisest?
BG 3.34: Meelte ja nende ihaldusobjektide kokkupuutel tekkivate
kiindumuste ja vastumeelsuste reguleerimiseks eksisteerivad kindlad
printsiibid. Inimene ei tohi lasta sellistel kiindumustel ja vastumeelsustel
enese üle võimust võtta, sest need on komistuskivideks vaimse
eneseteadvustamise teel.
BG 3.35: Parem täita oma ettekirjutatud kohustusi kasvõi halvasti, kui
täita kellegi teise kohustusi parimal moel. Parem kohata hävingut oma
kohustuste täitmise käigus, kui asuda täitma kellegi teise kohustusi, sest
võõrast teed järgida on ohtlik.
BG 3.36: Arjuna küsis: Oo, Vṛṣṇi järglane, mis on selleks jõuks, mis
tõukab inimest patustele tegudele isegi siis, kui ta tahab neid vältida?
BG 3.37: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Oo, Arjuna, see on vaid iha,
selle maailma kõikehävitav patune vaenlane, mis on sündinud kokkupuutest kire
guṇaga ning hiljem vihaks muutunud.
BG 3.38: Samamoodi nagu suits katab tuld, tolm peeglit ja emaüsa loodet,
on elusolend kaetud selle iha erinevate kihtidega.
BG 3.39: Niiviisi katab aruka elusolendi puhta teadvuse tema igavene
vaenlane iha, mida pole eales võimalik rahuldada ning mis põleb kui tuli.
BG 3.40: Meeled, mõistus ja arukus on selle iha pesitsuspaigad. Nende
läbi katab iha kinni elusolendi tegelikud teadmised ning ajab ta segadusse.
BG 3.41: Seepärast, oo, Arjuna, parim Bhāratate seas, ohjelda kohe algul
seda suurt patu sümbolit [iha], piirates oma meeli, ning hukka see teadmiste ja
vaimse eneseteadvustamise hävitaja.
BG 3.42: Tegutsevad meeled seisavad kõrgemal elutust mateeriast, mõistus
on kõrgemal meeltest, arukus on kõrgemal mõistusest ja tema [s.o. hing] on
kõrgemal ka arukusest.
BG 3.43: Oo, kindlakäeline Arjuna, teades end olevat transtsendentaalne
materiaalsete meelte, mõistuse ja arukuse suhtes, tuleb inimesel tugevdada oma
mõistust kaalutleva vaimse arukuse [Kṛṣṇa teadvuse] abil ja niiviisi alistada
vaimse jõuga see ihana tuntud rahuldamatu vaenlane.