BG 5.1: Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning
nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd
lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?
BG 5.2: Jumala Isiksus vastas: Nii tööst loobumine kui ka pühendumuslik
töö juhivad vabanemise teele, kuid neist kahest toimimisviisist on pühendunud
teenimine parem kui tööst loobumine.
BG 5.3: See, kes ei põlasta ega ihalda oma tegevuse vilju, elab alati
loobumuses. Selline inimene, olles vaba kõikidest kahesustest, oo,
kindlakäeline Arjuna, lõikab raskusteta läbi kõik materiaalsed köidikud ja
saavutab täieliku vabanemise.
BG 5.4: Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist
[karma-joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāńkhyast]. Need,
kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest,
saavutab nende mõlema tulemused.
BG 5.5: See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama
eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist
uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena,
nagu need tegelikult on.
BG 5.6: Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine, enese Jumala
pühendunud teenimisse rakendamiseta, ei tee inimest õnnelikuks. Kuid pühendunud
teenimist praktiseeriv, mõtlev inimene võib viivitamatult jõuda
Kõigekõrgemani.
BG 5.7: Pühendunult töötav puhas hing, kes kontrollib oma mõistust ja
meeli, on kallis kõigile ning kõik on kallid temale. Ehkki ta töötab pidevalt,
ei satu selline inimene kunagi oma töö köidikuisse.
BG 5.8-9: Jumaliku teadvuseni jõudnud inimene teab oma südames alati, et
ta ei tee tegelikult midagi, ehkki ta näeb, kuuleb, puudutab, tunneb lõhnu,
sööb, liigub, magab ja hingab, sest kõneldes, end tühjendades, end täites või
silmi sulgedes või avades teab ta, et vaid materiaalsed meeled on seotud oma
objektidega ning et tema on neist kõigist tegelikult lahus seisev.
BG 5.10: Nii nagu vesi ei tee märjaks lootoselehte, ei mõjuta patuste
tegude järelmõjud inimest, kes täidab oma kohustusi neisse kiindumata,
loovutades kõik töö tulemused Kõigekõrgemale Jumalale.
BG 5.11: Kiindumustest lahti öelnud joogid kasutavad oma keha, mõistust,
arukust ja isegi meeli üksnes puhastumise eesmärgil.
BG 5.12: Kõigutamatult pühendunud hing saavutab täieliku rahu, sest ta
ohverdab oma kõikide tegevuste tulemused Mulle, samal ajal kui inimene, kes ei
viibi sellises teadvuses ning kes tahab ise ahnelt oma töö vilju nautida, satub
oma tegevuse järelmõjude köidikuisse.
BG 5.13: Kui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb
mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga
linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude
põhjustajaks.
BG 5.14: Kehastunud vaim, kes on oma keha linna valitseja, ei tegutse,
ei sunni kedagi tegutsema ega loo tegevuste vilju. Kõike seda teevad
materiaalse looduse guṇad.
BG 5.15: Kõigekõrgem Jumal ei võta kanda kellegi patuseid ega
jumalakartlikke tegusid. Kehastunud elusolendid on aga ometigi segadusse aetud
teadmatusest, mis nende tegelikke teadmisi katab.
BG 5.16: Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad
teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul,
ilmneb talle kõik teadmiste valguses.
BG 5.17: Kui inimene on kinnitanud oma arukuse, mõistuse ja usu
Kõigekõrgemale ning andnud end täielikult Tema kaitse alla, siis puhastub ta
täiuslike teadmiste abil kõikidest kahtlustest ning liigub vabanemise teel
otseteed edasi.
BG 5.18: Alandlikud targad, kes omavad tõelisi teadmisi, vaatavad võrdse
pilguga nii õpetatud ja vagurat brāhmaṇat, lehma, elevanti, koera kui ka
koerasööjat [tsiviliseerimatut inimest].
BG 5.19: Need, kelle mõistus on saavutanud tasakaalu ja kes näevad kõiki
võrdsetena, on alistanud sünni ja surma tingimused. Nad on eksimatud nagu
Brahman ning seega asetsevad nad juba Brahmanis.
BG 5.20: Inimene, kes ei rõõmusta, kogedes midagi meeldivat, ega
kurvasta, kogedes midagi ebameeldivat, kes on kindlameelne ja häirimatu ning
tunneb teadust Jumalast, viibib juba transtsendentaalses maailmas.
BG 5.21: Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse
meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid
enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut
õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.
BG 5.22: Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte
objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks.
Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas
inimene neist rõõmu ei tunne.
BG 5.23: Kui enne praegusest kehast lahkumist suudab inimene õppida
taluma materiaalsete meelte soove ning kontrollima iha ja viha jõudu, siis on
ta õiges seisundis ning elab juba selleski maailmas õnnelikult.
BG 5.24: See, kes kogeb õnne eneses, kes on aktiivne ja rõõmustab
sisemuses ning kelle eesmärk on sissepoole suunatud, on tegelikult täiuslik
müstik. Kuna ta on täielikult teadvustanud Kõigekõrgemat, asub ta vabanemise
tasandil ning lõpptulemusena jõuab ta Kõigekõrgemani.
BG 5.25: Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest
kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud
kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest
pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.
BG 5.26: Need, kes on vihast ja kõikidest materiaalsetest ihadest vabad,
kes on jõudnud eneseteadvustamiseni, kes omavad kontrolli enese üle ning kes
pidevalt püüdlevad täiuslikkuse poole, jõuavad kindlasti vabanemiseni
Kõigekõrgema täieliku teadvustamise läbi kõige lähemas tulevikus.
BG 5.27-28: Loobudes kokkupuutest kõikide väliste meelte
ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades
ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust,
meeli ja arukust, saab vabanemisele püüdlev transtsendentalist vabaks ihast,
hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab
kindlasti vabanemise.
BG 5.29: Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen
kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja
pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija,
vabaneb materiaalsetest kannatustest.