5. Peatükk: Karma–jooga — tegevus Krsna teadvuses

Bhagavad-gītā nii nagu see on


BG 5.1: Arjuna ütles: Oo, Kṛṣṇa, esmalt palud Sa mul tööst loobuda ning nüüd soovitad Sa taas pühendumusega töötada. Kas Sa, palun, ütleksid nüüd lõplikult, milline neist kahest toimimisviisist on kasulikum?

BG 5.2: Jumala Isiksus vastas: Nii tööst loobumine kui ka pühendumuslik töö juhivad vabanemise teele, kuid neist kahest toimimisviisist on pühendunud teenimine parem kui tööst loobumine.

BG 5.3: See, kes ei põlasta ega ihalda oma tegevuse vilju, elab alati loobumuses. Selline inimene, olles vaba kõikidest kahesustest, oo, kindlakäeline Arjuna, lõikab raskusteta läbi kõik materiaalsed köidikud ja saavutab täieliku vabanemise.

BG 5.4: Ainult teadmisteta inimesed eristavad pühendunud teenimist [karma-joogat] materiaalse maailma analüütilisest uurimisest [sāńkhyast]. Need, kes on tõeliselt targad, ütlevad, et see, kes astub ühele neist kahest teest, saavutab nende mõlema tulemused.

BG 5.5: See, kes teab, et pühendunud teenimise läbi võib saavutada sama eesmärgi kui analüütilise uurimise läbi ning kes seetõttu näeb analüütilist uurimist ja pühendunud teenimist ühel tasandil asuvatena, näeb asju sellistena, nagu need tegelikult on.

BG 5.6: Lihtsalt kõikidest tegevustest loobumine, enese Jumala pühendunud teenimisse rakendamiseta, ei tee inimest õnnelikuks. Kuid pühendunud teenimist praktiseeriv, mõtlev inimene võib viivitamatult jõuda Kõigekõrgemani.

BG 5.7: Pühendunult töötav puhas hing, kes kontrollib oma mõistust ja meeli, on kallis kõigile ning kõik on kallid temale. Ehkki ta töötab pidevalt, ei satu selline inimene kunagi oma töö köidikuisse.

BG 5.8-9: Jumaliku teadvuseni jõudnud inimene teab oma südames alati, et ta ei tee tegelikult midagi, ehkki ta näeb, kuuleb, puudutab, tunneb lõhnu, sööb, liigub, magab ja hingab, sest kõneldes, end tühjendades, end täites või silmi sulgedes või avades teab ta, et vaid materiaalsed meeled on seotud oma objektidega ning et tema on neist kõigist tegelikult lahus seisev.

BG 5.10: Nii nagu vesi ei tee märjaks lootoselehte, ei mõjuta patuste tegude järelmõjud inimest, kes täidab oma kohustusi neisse kiindumata, loovutades kõik töö tulemused Kõigekõrgemale Jumalale.

BG 5.11: Kiindumustest lahti öelnud joogid kasutavad oma keha, mõistust, arukust ja isegi meeli üksnes puhastumise eesmärgil.

BG 5.12: Kõigutamatult pühendunud hing saavutab täieliku rahu, sest ta ohverdab oma kõikide tegevuste tulemused Mulle, samal ajal kui inimene, kes ei viibi sellises teadvuses ning kes tahab ise ahnelt oma töö vilju nautida, satub oma tegevuse järelmõjude köidikuisse.

BG 5.13: Kui kehastunud elusolend omab enda üle kontrolli ning ütleb mõistusega lahti kõikidest tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa väravaga linnas [materiaalses kehas], tegemata midagi ega olemata ka tegude põhjustajaks.

BG 5.14: Kehastunud vaim, kes on oma keha linna valitseja, ei tegutse, ei sunni kedagi tegutsema ega loo tegevuste vilju. Kõike seda teevad materiaalse looduse guṇad.

BG 5.15: Kõigekõrgem Jumal ei võta kanda kellegi patuseid ega jumalakartlikke tegusid. Kehastunud elusolendid on aga ometigi segadusse aetud teadmatusest, mis nende tegelikke teadmisi katab.

BG 5.16: Kui aga elusolend valgustub teadmistega, mis hävitavad teadmatuse, siis samamoodi nagu päikesevalguses ilmneb kõik tegelikul kujul, ilmneb talle kõik teadmiste valguses.

BG 5.17: Kui inimene on kinnitanud oma arukuse, mõistuse ja usu Kõigekõrgemale ning andnud end täielikult Tema kaitse alla, siis puhastub ta täiuslike teadmiste abil kõikidest kahtlustest ning liigub vabanemise teel otseteed edasi.

BG 5.18: Alandlikud targad, kes omavad tõelisi teadmisi, vaatavad võrdse pilguga nii õpetatud ja vagurat brāhmaṇat, lehma, elevanti, koera kui ka koerasööjat [tsiviliseerimatut inimest].

BG 5.19: Need, kelle mõistus on saavutanud tasakaalu ja kes näevad kõiki võrdsetena, on alistanud sünni ja surma tingimused. Nad on eksimatud nagu Brahman ning seega asetsevad nad juba Brahmanis.

BG 5.20: Inimene, kes ei rõõmusta, kogedes midagi meeldivat, ega kurvasta, kogedes midagi ebameeldivat, kes on kindlameelne ja häirimatu ning tunneb teadust Jumalast, viibib juba transtsendentaalses maailmas.

BG 5.21: Selline vabanenud inimene ei ole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid viibib pidevalt transis, kogedes naudinguid enese sees. Sel viisil kogeb eneseteadvustamiseni jõudnud inimene piiritut õnne, sest ta on keskendunud Kõrgeimale.

BG 5.22: Arukas inimene ei püüdle materiaalsete meelte ja meelte objektide kokkupuutest tulenevate naudingute poole, mis on kannatuste allikaks. Oo, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu arukas inimene neist rõõmu ei tunne.

BG 5.23: Kui enne praegusest kehast lahkumist suudab inimene õppida taluma materiaalsete meelte soove ning kontrollima iha ja viha jõudu, siis on ta õiges seisundis ning elab juba selleski maailmas õnnelikult.

BG 5.24: See, kes kogeb õnne eneses, kes on aktiivne ja rõõmustab sisemuses ning kelle eesmärk on sissepoole suunatud, on tegelikult täiuslik müstik. Kuna ta on täielikult teadvustanud Kõigekõrgemat, asub ta vabanemise tasandil ning lõpptulemusena jõuab ta Kõigekõrgemani.

BG 5.25: Need, kes on jõudnud kõrgemale kahtlustest tulenevatest kahesustest, kelle mõistus on suunatud sissepoole, kes on alati hõivatud kõikide elusolendite heaolu nimel töötamisega, ning kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise ja teadvustavad Kõrgeimat Tõde.

BG 5.26: Need, kes on vihast ja kõikidest materiaalsetest ihadest vabad, kes on jõudnud eneseteadvustamiseni, kes omavad kontrolli enese üle ning kes pidevalt püüdlevad täiuslikkuse poole, jõuavad kindlasti vabanemiseni Kõigekõrgema täieliku teadvustamise läbi kõige lähemas tulevikus.

BG 5.27-28: Loobudes kokkupuutest kõikide väliste meelte ihaldusobjektidega, hoides pilgu keskendunult kulmude vahel, peatades ninasõõrmetes sisse- ja väljaliikuva õhu ning kontrollides sel viisil mõistust, meeli ja arukust, saab vabanemisele püüdlev transtsendentalist vabaks ihast, hirmust ja vihast. Inimene, kes viibib pidevalt selles seisundis, saavutab kindlasti vabanemise.

BG 5.29: Mind täielikult teadvustav inimene, kes teab, et Mina olen kõikide ohverduste ja askeeside lõplik nautija, kõikide planeetide ja pooljumalate Kõigekõrgem Jumal, kõikide elusolendite heasoovija ja heategija, vabaneb materiaalsetest kannatustest.