BG 8.1: Arjuna küsis: Oo, mu Jumal, oo, Kõrgeim Isiksus, mis on
Brahman? Mis on "mina"? Mis on karmalised tegevused? Mis on materiaalne
avaldumine? Ning kes on pooljumalad? Palun, selgita mulle kõike seda.
BG 8.2: Oo, Madhusūdana, ütle, kes on ohverduste Jumal ning kuidas elab
Ta kehas? Ning kuidas saavad pühendunud teenimist praktiseerivad inimesed
mäletada Sind surmahetkel?
BG 8.3: Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Hävitamatut ja
transtsendentaalset elusolendit nimetatakse Brahmaniks ning tema igavest
olemust nimetatakse adhyātmaks ehk "minaks". Elusolendite materiaalsete kehade
arengule suunatud tegevusi nimetatakse karmaks ehk resultaatidele suunatud
tegevusteks.
BG 8.4: Oo, parim kehastunud olendite hulgast! Füüsilist loodust, mis
pidevalt muutub, nimetatakse adhibhūtaks [materiaalseks avaldumiseks]. Jumala
kõiksuse kuju, mis sisaldab kõiki pooljumalaid, nagu päikese- ja kuujumal,
nimetatakse adhidaivaks. Ning Mind, Kõigekõrgemat Jumalat, kes Ma asetsen
Ülihingena iga kehastunud olendi südames, nimetatakse adhiyajñaks [ohverduste
Jumalaks].
BG 8.5: Ja igaüks, kes elu lõpul oma kehast lahkudes mäletab üksnes
Mind, saavutab kohe Minu looduse. Selles pole vähimatki kahtlust.
BG 8.6: Ükskõik, millist eksistentsi seisundit inimene kehast lahkudes
mäletab, oo, Kuntī poeg, selle seisundini ta kahtlemata ka jõuab.
BG 8.7: Seepärast, oo, Arjuna, pead sa alati mõtlema Minust kui Jumala
Kõrgeimast Isiksusest — Kṛṣṇast, ning täitma samal ajal sinule määratud
võitlemise kohust. Kui sa oled pühendanud oma tegevused Mulle ja kinnitanud oma
mõistuse ning arukuse Minule, jõuad Sa kindlasti Minuni.
BG 8.8: Oo, Pārtha, see, kes mediteerib Minule kui Jumala Kõrgeimale
Isiksusele, kelle mõistus on pidevalt hõivatud Minu mäletamisega ega kaldu
sellelt teelt kõrvale, jõuab kindlasti Minuni.
BG 8.9: Kõrgeimale Isikule tuleks mediteerida kui olendile, kes teab
kõike, kes on vanim, kes on kõige kontrollija, kes on väiksem väikseimast ning
kes on kõige alalhoidja, kes jääb väljapoole kõiki materiaalseid arusaamu, kes
on käsitlematu ning kes on alati isik. Ta on helendav kui Päike ning Ta on
transtsendentaalne, sellest materiaalsest loodusest kõrgemal seisev.
BG 8.10: See, kes fikseerib surmahetkel oma eluõhu kulmude vahele ning
meenutab kõigutamatu mõistusega, jooga jõul, täies pühendumuses Kõigekõrgemat
Jumalat, jõuab kindlasti Jumala Kõrgeima Isiksuse juurde.
BG 8.11: Suured, loobumuslikku elukorraldust järgivad targad, kes
tunnevad põhjalikult "Vedasid" ja kordavad oḿkārat, sisenevad Brahmanisse.
Ihaldades sellist täiuslikkust, praktiseeritakse tsölibaati. Ma selgitan sulle
nüüd lühidalt protsessi, mille abil on võimalik saada lunastust.
BG 8.12: Jooga tähendab kõikidest meelelistest tegevustest lahti
ütlemist. Sulgedes kõik meelte uksed ning fikseerides mõistuse südamele ja
eluõhu pealaele, kinnistab inimene end joogas.
BG 8.13: Kui inimene, pärast sellist jooga praktiseerimist ja püha silbi
oḿ — ülima tähtede kombinatsiooni — kordamist, mõtleb kehast
lahkudes Jumala Kõrgeimale Isiksusele, siis jõuab ta kindlasti vaimsetele
planeetidele.
BG 8.14: Oo, Pṛthā poeg, selle jaoks, kes Mind alati kõrvalekaldumatult
mäletab, on Minuni jõudmine lihtne, sest selline inimene on pidevalt hõivatud
Minu pühendunud teenimisega.
BG 8.15: Olles jõudnud Minuni, ei pöördu suured hinged — Minule
pühendunud joogid — kunagi tagasi siia kannatusi täis ajalikku maailma,
sest nad on saavutanud kõrgeima täiuslikkuse.
BG 8.16: Kõik materiaalse maailma planeedid, kõrgeimast madalaimani, on
kannatusi täis paigad, kus elusolendid peavad taas ja taas sündima ning surema.
Kuid see, kes jõuab Minu elupaika, oo, Kuntī poeg, ei pea enam kunagi uuesti
sündima.
BG 8.17: Inimeste ajaarvestuse kohaselt on ühe Brahmā päeva pikkuseks
tuhat ajastut ning sama kaua kestab ka üks Brahmā öö.
BG 8.18: Brahmā päeva alguses muutuvad kõik elusolendid mitteavaldunud
seisundist avaldunuks ning kui saabub Brahmā öö, sulavad nad taas
mitteavaldumisse.
BG 8.19: Brahmā päeva saabudes avalduvad kõik elusolendid taas ja taas,
oo, Pṛthā poeg, ning kui laskub Brahmā öö, hävivad nad abitult.
BG 8.20: Lisaks materiaalsele maailmale eksisteerib aga ka teine,
mitteavaldunud loodus, mis on igavene ning avaldunud ja mitteavaldunud mateeria
suhtes transtsendentaalne. See on kõrgeim ja hävimatu. Kui selles maailmas kõik
hävib, püsib see osa muutumatuna.
BG 8.21: Minu kõrgeim elupaik on koht, mida vedantistid kirjeldavad kui
mitteavaldunut ja veatut ning seda teatakse kui kõrgeimat eesmärki, milleni
jõudes pole enam kunagi vaja tagasi pöörduda.
BG 8.22: Oo, Pṛthā poeg, kõigist võimsama Jumala Kõrgeima Isiksuseni on
võimalik jõuda puhta pühendumusega. Ehkki Ta viibib Oma elupaigas, on Ta
kõikeläbiv ning kõik asetseb Temas.
BG 8.23: Oo, parim Bhāratate hulgas, Ma selgitan sulle nüüd neid
erinevaid ajahetki, mil siit maailmast lahkuvad joogid kas pöörduvad siia
tagasi või saavutavad vabanemise.
BG 8.24: Need, kes tunnevad Kõigekõrgemat Brahmanit, jõuavad Temani, kui
nad lahkuvad siit maailmast tulejumaluse valitsemise ajal, valgel ajal, päeva
soodsal hetkel, kasvava kuu kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike
liigub põhja pool.
BG 8.25: Müstik, kes lahkub siit maailmast suitsus, öösel, kahaneva kuu
kahe nädala jooksul või kuue kuu jooksul, mil Päike liigub lõuna pool, jõuab
planeedile Kuu, kuid peab taas tagasi pöörduma.
BG 8.26: Vedakirjanduse kohaselt on sellest maailmast lahkumiseks kaks
võimalust: valguses ja pimeduses. See, kes lahkub oma kehast valgel ajal, ei
pea tagasi pöörduma, kuid see, kes teeb seda pimeduses, tuleb tagasi.
BG 8.27: Oo, Arjuna, ehkki pühendunud teavad neid kahte teed, ei satu
nad kunagi segadusse. Seepärast ole alati kindel pühendumuses.
BG 8.28: Inimene, kes võtab omaks pühendunud teenimise tee, ei jää ilma
resultaatidest, mida saadakse "Vedade" uurimisest, askeeside ja ohverduste
sooritamisest, heategevusest, filosofeerimisest või karmalisest tegevusest.
Teenides pühendunult Jumalat, saavutab ta kõikide loetletud tegevuste
resultaadid, ning jõuab lõpuks kõrgeimasse igavesse elupaika.